Depressiooni leevendamine

Depressioon on sügava masenduse ja nukruse, allasurutuse, sünguse, rõhutuse, jõuetuse ja halva füüsilise enesetunde seisund, millega kaasneb mõtlemise ja kõne pidurdumine, “äraolekutunne”, aktiivsuse ja initsiatiivi langus. Depressiivses seisundis vajab inimene pidevat järelvalvet, kuna kaldub sageli suitsiidsele ja ennasthävitavale käitumisele. Depressioonil on otsene mõju südamele ja veresoonkonnale.

Depressiooniks annab tõuke pikaajaline stress, mis koormab südame pärgartereid ja närvisüsteemi kestev pinge. Kui krooniline tööstress areneb psüühiliseks kurnatuseks (üleväsimus), siis on tegemist juba isheemiatõve eelnähtudega. Kui inimene on loomu poolest auahne ja taotleb edu iga hinna eest, siis tänapäeva tugeva konkurentsi survel ja pideva psüühilise pinge tõttu jõuab ta varem või hiljem vaimse kurnatuseni ja “põleb läbi”. Just seetõttu on keskealised mehed eriti suures südameinfarkti riskis. Lisafaktoriks on suitsetamine, vähene liikumine, ülekaal (kehamassiindeks peaks olema alla 25, ülekaalu puhul on 27 viimane piir, mille puhul tervist veel otseselt ei kahjusta). Depressioon on aina nooremate inimeste haigus ja ohustab tänapäeval isegi koolilapsi, kuna kaasaegse maailma nõudmised on väga suured ja inimese jaoks sageli ületamatud. Depressiivsele seisundile eelneb meeleolu langus, masenduse- ja lootusetusetunne, sest inimene ei usalda ega suuda enam kontrollida oma elu loomulikku kulgu. Närvisüsteemi nõrkuse ja ülekurnatuse korral soovitatavad arstid närvisüsteemi tugevdavaid ja toniseerivaid vahendeid (antidepressante). Tänapäeval haarataksegi kohe antidepressantide järele, aga neist tekkib väga kergesti sõltuvus. Kasutada tohib neid vaid range arstliku kontrolli all. Ka meelemürkidega liialdamine on märk depressiivsusele kalduvusest. Depressiivsust suurendavad varase lapseea negatiivsed kogemused (alaväärsuskompleksid, “ära tee”, “ei tohi”, pidev halvustamine, liigne rangus, tunnustuse puudumine, hoolivuse ja armastuseta lähedussuhted jms.). Egotsentrism ja altruism kujunevadki välja üsna varases lapseeas.

Depressiooni leevendamine

– Iseendaga rääkimine mõjub hästi. Endaga rääkivad inimesed suudavad end stressiolukorras kergemini kontrollida ega käitu nii mõtlematult, mis aitab vältida impulsiivseid otsuseid. Hästi mõjuvad positiivne enesesisendus, jooga jt. rahustavad tehnikad.

– Närvisüsteemi nõrkuse korral on kasulik ennast hommikuti üle hõõruda külma veega, millele on lisatud keedusoola (1 tl 0,5 l vee kohta), õhtuti enne magamaminekut mõjuvad hästi rahustavad vannid.

– Vältida tuleks ühetaolist suhtlemist ja inimesi, kes meie enesehinnangut alla viivad.

– Aroomiteraapias on rahustava mõjuga kadakas, lavendel, eukalüpt.

– Keha raskuskese on haras (diafragma alune kolmnurk). Selle piirkonna õrn patsutamine mõjub hästi.

– Massaaž, eriti peamassaaþ, mõjub rahustavalt. Selg peab olema pingest vaba. Selg kogub hämmastavalt palju pinget ja vajub selle all kõveraks või kasvatab “sepiku” turjale. Seljamassaaþ aitab pingest vabaneda. Ise saab turja masseerida, altpoolt käsiharja või mingi massaaþivahendiga. Depressiooni vastu aitab ka selja sirutamine.

– Suur solvang võib pikaks ajaks hingevalu ja kibestumist tekitada, mistõttu andestamise kunst on väga oluline. Kui suudame andestada, siis tekib solvajaga tundeline “side” ja inimene hakkab nägema olukorda teises valguses. Andestamine ei aita mitte unustada, vaid aitab tulevikus solvamist vältida (solvangu eest end kaitsta).

– Depressiooni leevendab värskelt niidetud muru lõhn, kuna õhk küllastub ainetega, mis mõjutavad emotsioonide ja mälu eest vastutavaid ajuosi. Ka kuivatatud heina lõhn mõjub hästi, kuna stimuleerib närvisüsteemi ja tõstab libiidot, soodustab endorfiinide tootmist. Ristikheina ja meeküllaste taimede lõhn aitab jagu saada stressist. Küpse vilja põllul jalutades võib mõned rukki- või nisuterad suhu pista.